Kui spiraalne võll pöörleb, on materjal, mida piirab tema enda kaal ja vastu süvendi seinu tekkiv hõõrdumine,-on sunnitud liikuma mööda konveieri süvendi põhja ainult spiraalsete labade tõukejõu mõjul. See nähtus on analoogne mitte-pöörleva mutriga, mis liigub mööda pöörlevat kruvi. Materjali edasi liikuv esmane liikumapanev jõud tuleneb pöörlevate spiraalsete labade tegevusest, mis avaldavad materjalile tera pinna suhtes tangentsiaalset trajektoori mööda üles- ja ettepoole suunatud jõudu.
Tagamaks, et spiraalvõll püsiks soodsamas pingeseisundis, paiknevad ajamimehhanism ja väljalaskeava tavaliselt konveieri samas otsas, samal ajal kui etteandeava asub vastaskülje sabaotsale võimalikult lähedal. Pöörlevad spiraalsed labad edastavad materjali edasi lükates; jõududeks, mis takistavad materjali pöörlemist koos labadega, on materjali enda kaal ja konveieri korpuse poolt avaldatav hõõrdetakistus. Sõltuvalt konkreetsest transporditavast materjalist võivad spiraalsed labad olla erineva pinnakonfiguratsiooniga, näiteks tahke-pinna, lindi-tüüpi või laba{4}}tüüpi kujundusega. Spiraalvõlli -materjali voolusuunas-otsas on kruvikonveier varustatud tõukelaagriga, et neelata materjali poolt kruvile avaldatavad teljesuunalised reaktsioonijõud; märkimisväärse pikkusega konveieritele tuleks paigaldada ka vahepealsed riputuslaagrid.
